Vanaemäl ponksi imu
Vanaemäl ponksi imu,
Uurib oma koti sisu.
Aga siäl ei põlõ sedä,
Sasja leüdä tahab temä.
Panõb sussi akna piäle
- umiku ond tühi sie.
Uõmõ akna piäl ond keng
-jälle tühi, mis ütled, eng.
Panõb sjõnna suapa suurõ
Allõs üsä, üsä uiõ.
Aga kua ei aita sie,
Siäl ei põlõ kedägi siss.
Sasja vana piäks tegemä,
et kua ponksi tämä suaks?
Panõb aknalõ kosmodiski
Ning –oh ime- umiku
Siäl kuhe ponksa ning viel miskit.
Tali
Lumõvesked tüetäväd,
Elbi lahti leüäd nad.
Kotid kõik ond pungil täüs,
Tali ju seni aenult näis.
Lumi panõb ljõnnuksõl lendmä,
Toito piäväd nad oetsma.
Aga kust sa võtad toito,
Lumi kuanõtan kõik loegod.
Lapsõd õuõ lähtväd,
Käes nendel majakõ uus.
Puu otsa selle rjõputavad,
Siäl ond toito ning kua veeruus.
Nüüd ei põlõ ljõnõl viga,
Kulub toeks egä iva.
Välles rõõmsalt sädistäväd
2012. aasta küünläkuu 21. päe
Lumõsadu! Tuisk ning torm!
Miks meite jõlm ond nõnda karm?
Lapsõd tahtvad ljõugu laska,
pärast ubasuppi maitsta.
Lapsõd, lumõtaadi kjõustõ
lähtväd õuõ nagu muistõ
lumõljõnna ehitämä,
pitkä ljõugu vuhistama.
Valjud kilked, rõõmsat naeru,
sedä õuõs üsä paelu.
Tänä ond ju vastlapäe-
ubasupi päe ond käes.
Jõulusalmid lapsõlapsõlastõlõ
Jõulutaat sie tuli kärägä
Pani koti maha mürsügä.
Isabella uatas kotti,
Siäl nägi tämä karuotti.
*******
Päkäpikud panid suusad jalga,
Lassid katusõlt liugu alla.
Alexandra üüdis nendele:
„Tulgõ tulõva aasta kua meitele“
********
Kust ond pärit jõulumies?
Egä aasta pikk tie tal ies.
Eks ta otsib lapsi iäsi
Õpõtajasi viel paramasi.
Nied ta leväb ikka siält_
Kust maalt kui Kihnu suarõ piält.
Kuõlilõpõtajalõ
Ää sia ohkag kedägi,
Et jälle aasta edäsi!
Sie Kihnu kuõel Sio jaoks ju läbi sai
Nüüd trügi vaprast sedäsi.
Kõik tied ond lahti siolõ
Sia aenult vali – miokõ
Ond kõegõ tähtsäm sie,
Et olõks õigõ tie
Sie pissike armas Kihnu suar
Sii ond sio emä ning isä kua,
Õed ning vennäd ond ju sii,
Ää unutag neid iialgi..
|