MUARJAKUU
Oborästäd, lõod – juba saabusid,
talvõ ning kevade tülid iäste laabusid.
Tiädä küll, kissi võitis –
keväde aisu ond tunda kõikis!
Päävä pitkus – tublist koson,
lumõmemmed üsä losos…
Ond soja puõlõ jõlma kuões,
piä kambri akna all õitsõb ruões.
Vahtramahlgid juba nõrgub,
kasõd varssi iirekõrvus.
Etemäd aega mia küll ei tiä –
MUARJAKUU ond naa iä! |