Jutud elust enesest

1)      Mia mäletä juanilaupat üsä iästi, mia oli siis päris pissike. Sie oli 1940. aasta, kui läksi koos testegä Siäreküläs juanitulõlõ.  Umba veske juurõs, mere puõl tied oli juanituli. Jõlus pilt ond praegugi silme ies, kui juanipääväks koo tuln laevad seisid Annusõ all ankrus ning kõik olid kaeskõga ehitud. Mia oli viel naa nuõr, et nende laevõ hulka ei loess, aga neid oli ette paelu. Hulk rahvast läks tied kaodu ning  uatas sedä pilti.

Üks naenõ ütles seal testele oma mõttõ vällä, et oleks tämä egä korra piält ühe rubla suan, siis olõks tämäl kolmõ mastiga lae oln. Siis sai mia aru, et kümnikuks käümise kordi lugõs tämä. Nüüd mia arva, mis kordõ tämä riäkis.

2) Mõni aasta tahakohe  mio tuttav Linda käüs Havais oma sõbra kutsõl  ning ette  jõlus soe aeg oli  ning nämäd olid kerges riides. Linda oli luusitan, kui tahakohe tuln, sõpõr jõstn kivi piäl ning Linda oli ütlen, et siol noku välläs kivi piäl. Sõpõr vastan : „Siit jalutasid mies naesõga kaodu ning  naenõ näütän ning ütlen mehele, et osta ka omalõ sioksõd  püksid!“

3) Olvel oln tubli märsä, tein jõlusi, äid kinkä Olvele. Aga ükspäe  Olve võtn ning akkan spordipoesi –jalgratturiga. Emä Sennäle siokõ vahetus ei mieldiss ning siis üteln tütrele, et sioksõl poesil põlõgi muud kui jalgratas jalgõ vahel, aga Olve vastan otsõ emäle, et siäl ond ikka  muud kua.

4) Riiast tullõs Läti bussi piält Pärnus maha astus järsku sadi bussi juurõs põlvili. Miol ei olõss kedägi tehä, oma häbü päräst ütlesi: „ Estimua, siolõ annan suud“, ja tõusi ning läksi edekohe, ei uatass kordagi tahakohe. Mio kaaslanõ ütles, et paelud olid mjõnd uatan.  Oli ju 1972.aasta, siis oli viel sukkpüksä vähä suaja: mio sukkpüksä  põlvõpiälne oli kua katki, saesjast oli miol ette  kahju. Tavalisõlt uatavad mahasadõjad  ikka ümberkaodu, kas kiegi kua nägi, miol sedä  kahju kartust ei olõss, et piältuatajasi polõ – mia läksi otsõ edekohe naa ruttu kui jalad võtsid.

5) Miolõ jäi iästi miele vana naenõ Mallõ vana Madli, kissi ütles: „Tämä, va Kiirits, oli rahadõga mies, sai suurt raha, oli sõjas invaliidiks jään, oli põruta suan.  Mia luõtsi tedä omalõ meheks suaja, aga naa ihnuskoi oli, et ei tuõss ühte pärlikiedki miolõ!“

6)Kuasiku Mannil akkasid vanadusõs raskõt tüed tehes jalad valutama. Olimõ meil, kua Kiusu Marta oli. Maenn ütles, et tämä jalad naapaelu valutavad et. Kiusu Marta ütles sellepiäle: „Sia naa laisk“. Maenn vastas:“Mia ikka laisk küll, aga mia`mtõ tiä, miks jalad valutavad.“

7) Ühekorra vene aegõs üks naenõ ostis Kihnust lambavjõlla. Meie saemõ siädüse järge ühe lamba pidädä, tallõstõga. Mahlametsä Anni oli kua müün puõlõ kilu vjõlla. Kuasiku Maenn ütlen Annilõ:“Siol naa paelu ve?“ Anni jälle vastan, et puõlt lammast suamtõ piätüd ning ühest jäi vjõlla üle.“

8) Tiäte küll, et mõnõl poesil sioksõd imelised jutud. Tüdrik vastas jälle poesilõ: „Miol ikka ond küll ning korra võid suaja koa, aga siis lähme registierime ää.Uõmõ.“

9) Naesõd riäksid omakeskis ühte naist taga, et jälle uus mies. Nämäd jälle riäksid alvas mõttõs. Turu Viktori naenõ ütles oma mõttõ naestõlõ: „Küll ikka mõnõl naesõl vääb“. Tämäl oli õigus, mõni ei sua ühte miest kuamtõ.

10) Meie sii egä nädäläpäävä kiedäme isesorti süemisi. Ühekorra oli üks õpõtaja lastõ käest kuõlis küsün, et mioksi süemisi kiegi laps kodo sei. Üks laps vastan õpõtajalõ, et sie ükskõik, mis perss loksob egä müüma sjõtta lähämte ju.

11) Vanal Esti aal oli siit kua üks tüdruk suurõlõ mualõ läin traktoristiks õepma. Õpõtaja oli küsün õpilastõ käest:“Saesja traktorist tieb, kui traktort seesäb?“ Sie tüdruk oli vastan, et traktorist kusõb siis, kui traktor puhkab.

12) Küll riägiti kuõli tie piäl paelu jutta, kas olid lapsõd ise nied vällä mõtlõn või vanadõlt kuuln, sedä mia ei tiä. Kui ise vällä mõtlõsid lugusi painajatõst ning nõidõst, siis piäb ikka iä nupp küll olõma. Oli viel siokõ jutt, et Muast järgmine seitsmes planeet ond Tsioni-nimeline ning siäl eläväd inimesed, kelle jalapöüäd ond nagu obosõ kabjad.