Minevä talvõ õ^epsimõ Carmeniga uesutama. Sie oli vägev. Sadimõ mjõtu korda pitkä. Carmeni isä tõmbas meiti lumõlabõdiga ning kui suur juõen siss oli, laskis lahti.

Mõnõkorra käöme eenämua piäl proovmõs, kudas siäl uesuta ond. Siäl ond umbes 30 sendimeetert iäpaksust. Ühekorra puhus tuul naa valjust, et ise ei piäss üldse uesutama – tuul lükkäs tagant. Sioksõ juõni sai sisse et, meie pidime oksõst kindi oidma. Ühekorra oidsimõ oksõst kindi ning siis, kui tuli suur tuulõiil,  la^essimõ oksõst lahti. Sioksõ juõni sai sisse et! Carmen läks ies ning sadi pitkä. Mia tagant järge ning otsõ Carmenilõ otsa. Ning sedäsi terve päävä, mjõtu nädälid sai uesuta.

  Tänävunõ tali ond ette torõ.