|
Keväde
Keväde ond õuõs soe,
enäm külm ei põuõ poe.
Soojõmalt päe paestab juba,
soe ond õuõ ning kua tuba.
Suuskõga ei sõita sua,
rattaga nüüd sõita suab.
Talinõ koesk
Õuõs näpistäb külm, jõlm ond naa kargõ. Terve loodus ond mualilisõlt jõlus ning põlispuud ond imejõlusa ärmäga kaetud. Jõe kalda kivid ond iäkorra all, madalass veess ond iätün udupisarad ning jõeiärsed põõsad ond ärmes oksõga. Rohokõrrõd ond iätün ning mualilisõ mustriga. Muapjõnd sätendäb ning rõemsamielsed päiksekiired üpleväd rahutu kosõ võemastõ jugadõ piäl.
Loodus magab rahulikku talvõund, aga kosõ rahutud juad muudkui mühäväd ning kohesõvad.
Raamat
Jõlus raamat ond miol,
kenä raamat kua siol.
Nüüd suamõ koos vieri,
oma lugõmist treeni.
|
|