|
Mia ning delfiin
Ühekorra sui läksi randa ooma. Vesi oli ette soe. Äkest mia nägi kaugõmal veess imelikku aesja, sie oli ette suur. Mia oosi ligemäle, et sedä uuri. Sie oli üks suur luõm, aga tämä oli üsä imelik. Muedu ju luõmad kartvad ning oovad minemä, aga sie oli teissmuõdi. Päris ligidäl ollõs tundsi mia ää, sie oli delfiin, tämä oli kusagil aigõt suan. Mia viisi delfiini madalamalõ veesse ning uatasi, saesja tämäl viga ond. Delfiinil oli üks uim viga suan. Mia akkasi ega päe tämäle seüä tuõma.
Kui delfiin terveks sai, oos otsõ oma pere juurõ tahakohe.
|
|