 |
Kihnu loodusraamat õpetab nägema seoseid erinevate looma- ja taimeliikide vahel.Ükski liik ei sünni, kao ega taastu ühel ainsal põhjusel. Üksikuid liike tundma õppides nende sõprade ja vaenlaste kaudu aitame alles hoida elurikkust meie kodusaartel. Sõbrad on need, kes kirjeldatavat liiki kaitsevad. „Sõprade“ hulka loeme ka neid, kes antud liigile toidulauaks on. Vaenlasteks aga oleme lugenud need loomad, linnud, kalad, kes kirjeldatavaid liike söövad. Teadlased nimetavad selliseid seoseid toiduahelateks, kus lähemal uurimisel selgub väga pikk jada kümnete osalisega. Looduses puudub inimese loodud eetika. Looduses on ainsaks sihiks nii üksiku isendi kui kogu populatsiooni ellujäämine. Ja veel. Ärgem unustagem, et UNESCO inimkonna vaimse pärandi nimistusse on kantud kihnlased mitte üksnes oma käsitöö ja pillimänguga, vaid kogu meie kauni saarestiku ainulaadse loodusega.Mõnusat lugemist ning tarkust meie kodusaarte elurikkuse hoidmisel!
Raamatu koostajad on Mark Soosaar ja Triinu Vohu.
Õige kihnu keele eest hoolitsesid Külli Laos, Triinu Vohu, Evi Tõeväli ning Kihnu Kielekoja liikmed Rosaali Karjam, Ella Leas, Marta Vambola, Maie Oad, Leili Joala, Jaan Vahkel, Silvi Murulauk, Arvo Täll, Maie Aav, Anneli Martson
Kaasa lõid teadlased Rein Einasto, Marju Tamm, Karl Pajusalu, Toomas Kukk, Mart Jüssi, Urmas Tartes, Peeter Ernits, Meelis Rohtla, Timo Arula, Mati Kose, Riho Kinks, Tarvo Valker, Arvo Täll, Tarmo Pikner jt
Kihnukeelseid pärimusi korjasid:
Triinu Vohu, Külli Laos, Rosaali Karjam, Mark Soosaar, Veronika Tšetšin, Grete Tõeväli, Engel Laos, Kristjan Tõeväli, Aleksander Põlluste, Anni Mätas, Mirjam Aav, Hegle Haugjärv, Ann Karjam, Taimar Laos, Janete Kott, Derek Nazarov, Anet Havik, Madis Umb, Mia Vesik, Karl Nazarov, Karel Laus, Malve Laus, Anna-Liidia Lilles
Kujundaja: Indrek Aija
Fotod: Svea Aavik, Mati Kose, Urmas Tartes, Tiit Hunt, Kalmer Lehepuu, Kaido Haagen, Mark Soosaar, Triinu Vohu, Arne Ader, Andrus Abel, Mehis Rohtla, Tarvo Valker, Tarmo Pikner
Toetajad: Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, Kihnu vald
Väljaandja Kihnu Kultuuri Instituut 2023
Trükk AS Pajo
Sorgut esmamainiti 1570. aastal Inglismaal trükitud merekaartidel, kuid Riia ja Pärnu vahel seilanud laevnikud nimetasid selle Sorgholmiks, mure ja surmasaareks ümbritsevate madalike pärast.
Raske on ennustada Sorgu tulevikku. Laevad ei vaja enam kuigi palju tuletorne, sest neid juhivad satelliidid ning GPS. Kui Keskkonnaamet jätab jõusse inimeste liikumiskeelu saarel kevadest sügiseni, siis jätkub siin kormonautide paljunemine kuni kogu taimestik hävib ning aastatuhandete pärast saab nendesõnnikust Eesti kalleim maavara...
Kalendri koostas ning värvipildid tegi Kase Mark, kihnu keele pani korda Koldõ Külli.
Mustvalged fotod P. Kirbitsa, H. Vase ja V. Haviku erakogudest
Toetajad Rahvakultuuri Keskus ja Kihnu vallavalitsus.
Väljaandja Kihnu Kultuuri Instituut, 2021.
Esikaanel: Puagivaht Tooma Eeri koos viieaastase poja Oleviga Kihnu kalendri 2020 koostas Mark Soosaar, keelt lihvis Külli Laos, kujundas Vaiko Edur.
Fotod erakogudest ja Mati Koselt, Jaan Rõõmusalt ning Mark Soosaarelt.
Täname Rosaali Karjamit, Maie Aava ja Kihnu muuseumit abi ning riiklikku kava “Kihnu Kultuuriruum” rahastamise eest
Ühe pissikse suarõ elulugu Teine, täiendatud trükk raamatust KUDAS KIHNLASÕD MANÕJA VALLUTASID
Kihnu Kultuuri Instituut 2019
Selle raamatu taassündi uues kuues ning palju laiema sisuga. Toetasid Kultuuriministeeriumi toetusprogramm Kihnu Kultuuriruum ja Pärnu Linnavalitsus.
Fotode autoriteks on Ann Tenno, Mikko Virta, Marie Soosaar-Virta, Tiina Kängsepp, Enn ja Vello Värk, Ülle Tamm, Mark Soosaar ning palju tundmatuid päevapiltnikke, kelle ülesvõtted asuvad Manõja inimeste perealbumites, kuid kelle nimesid enam keegi ei mäleta. Kasutatud on ka fotosid Eesti Filmiarhiivist, Pärnu Muuseumist ja Vello Randmäe erakogust. Enamik haruldasi merekaarte on pärit Saaremaa juurtega Berliini arsti Karl Christian Bergmanni Läänemere saari hõlmavast kartograafilisest kogust.
Tsitaadid Manõja maavalduste, kooli ja kolhoosiga seotud dokumentidest jõudsid raamatusse tänu Eesti Riigiarhiivi ja Pärnu Maa-arhiivi töötajate vastutulelikkusele.
Hindamatut abi raamatu loomisel osutasid Reene Leas ja Külli Laos, kes hoolitsesid kihnukeelsete tekstide õigekirja eest. Palju abi oli ka Endel Suti poolt koostatud kihnlaste sugupuudest. Suur osa kohanimedest on raamatus kihnukeelsed, et hoida pärimuste edasikestmist. Kuigi Manõja saarel on nagu heal lapsel mitu nime (Manilaid, Manija, Manõja), siis valisime kihnukeelse Manõja. Aga just nii ongi saar kirjas ka Maa-ameti kohanimede registris.
Palju vaeva nägi raamatu kujundamisel Vaiko Edur. Sügav kummardus kõigile, kes aitasid sel raamatul uuesti ilmale tulla!
Teile tänulikud koostajad Svea Aavik ja Mark Soosaar Eesti Vabariik kuulutati välja 100 aastat tagasi.
Kuidas käis Kihnu rahva käsi 20. sajandil, sellest pakub ajaloolisi pilte meie traditsiooniline Kihnu Kaalender 2018.
2018 a kalendri pealkirjaks on ´´Lendäv aeg´´. Just nii kõlab kihnukeelne ütlemine tormi kohta, mis ei halasta ühelegi merel ega maal tegutsejale.
Sellest pajatavad kunsikaalendris Kihnut armastanud kunstnike maalid.
Kunstiteoste autorid on Jaan Oad, Evald Okas, Olga Terri, Vive Tolli ja Uno Roosvalt.
Värvifotod ja tekst: Mark Soosaar
Kihnukeelsete tekstide toimetaja: Külli Laos
Kujundus: Vaiko Edur
Trükk: AS Pajo
Ühed hülgerahvad elavad vee all, teised saartel ja rannakülades. Suurt sõprust pole nende vahel kunagi olnud.
Esimesed on pea igal kohtumisel teisega oma elust ilma jäänud.
Lennart Meri tuletab meelde orotšide jumala Temu sõnu: ´´Hülgeid võite tappa vaid nii palju, kui teil endal ellujäämiseks vaja läheb.´´
See on üks mõtlema panev lugu pärimustest ning kaasaegsest hülgeteadusest, samuti inimeste saamahimust ja selle taltsutamisest.
Ja ka sellest , kuidas veealusel hülgerahval on õnnestunud ellu jääda.
Raamatu koostas Mark Soosaar. Oma lood rääkisid Mart Jüssi, Gustav Vilbaste, Kaido Haagen, Juhan Vesik, Mihkel Vesik, Mihkel Lilles,
Mihkel Oad, Arne Vahkel ja Raigo Tšetšin.
Raamatu väljaandmist toetasid Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital 
Sõnaraamatusse koondatud Kihnu sõnavara annab edasi selle unikaalse saare looduse ja saarerahva eluruumi eripära, millesse kuuluvad meresõit, kala- ja hülgepüük ning rahvalaulikud ja käsitöömeistrid.
Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna. Sõnastiku põhiosale järgnev nimeosa esitab valikuliselt Kihnu isiku- ja kohanimesid. Rahvakultuuri seisukohast olulisi mustreid ja rõivadetaile aitavad arusaadavaks muuta nii oskussõnad kui ka illustreerivad värvitahvlid.
Sõnaraamatu usaldusväärse aluse moodustab Theodor Saare kogutud materjal, millele on pakkunud täiendust Eesti Keele Instituudi murdearhiiv. Varem kogutud murdesõnadele on lisatud tänapäevasemat sõnavara, ka kihnlaste sõnavõistlustelt pärit sõnaloomet. Valitud sõnadele on lisatud põhivormid, tähendus ja näitelaused.
Sõnaraamat on mõeldud eelkõige kihnlastele, kihnu keele õppijatele ja kasutajatele. Olgu see toeks nooremale põlvkonnale, et kanda edasi oma esivanemate kõnepruuki, nende suulist ning vaimset pärandit. Olgu see abiks kõigile neile, kes tunnevad huvi Kihnu omapärase keele ja kultuuri vastu.
Nüüd on võimalus Kihnust ja kihnlastest lugeda ka soome keeles.
Koostaja: Mark Soosaar
Kujundas: Vaiko Edur
Soome keele õigekiri: Tuija Kokko ja Mikko Virta
Trükk: AS Hansaprint Kihnu kultuur pole üksnes kuulsad pulmad, lõputud regilaulud ning sajad kindakirjad. Kihnu ajaloo teevad rikkaks inimesed kelle elulood on kui seiklusjutud maalt ning merelt. Neid lugusid siia kaante vahele korjates püüdsid Anu Raud, Jüri Tuulik, Joel Sang, Mark Soosaar, Harri Jõgisalu ning teised sulemehed maalida koondportreed kihnlastest, kes ei karda kuradit ega välku, kuid austab merd ning hoiab oma kodu sellel väikesel saarel.
Ilmumisaasta 2009
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 144; mõõtmed 215x215mm Kihnu naised, kes kinnastesse, sukkadesse, tekkidesse ning körtidesse kirju koovad, edastavad sõnumeid kaugetelt esivanematelt. Rosaali Karjam ehk Kihnu-pärase nimega Ärmä Roosi teab kirjade tähendusi ja tunneb nende võlujõudu ning on nüüdseks oma pika elu jooksul kogutud rohkem kui 300 kinda- ja enam kui 100 sukakirja pannud kaante vahele koos esiemade tarkuste ning uskumustega. Raamatu pealkiri "Elumõnu" pole juhuslik. Roosi sündis 75 aastat tagasi Mõnu talus ning on kogu elu suurt mõnu tundnud Kihnu naiste näputööst. Lisaks kudumitele annab raamat põhjaliku ülevaate Kihnu naiste tikanditest ning õmblustöödest, kus samuti peidus palju kaitsemaagilisi märke.
Ilmumisaasta 2009
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 252 ; Mõõtmed 215x270mm Autorid Külli Laos, Reene Leas, Evi Tõeväli (Vesik)
Maailma esimene kihnukeelne aabits on ühtlasi väikeste kihnlaste esimene kunstiraamat.
Maalikunstnik Uno Roosvalt on viimase poolsajandi jooksul jäädvustanud Kihnu mehi ja naisi küll meretööl, küll maatööl. Tema filosoofilised õlimaalid elust ja surmast, põlvkondade vaheldumisest annavad AABETS'ile erilise sügavuse. Külli Laose, Evi Tõevalja (Vesiku) ning Reene Lease kirjutatud kihnukeelsed jutud aitavad kaasa, et mudilastele mõeldud raamat muutuks suuremaks kui seda on üks tavaline kooliõpik.
Ilmumisaasta 2009
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 80; Mõõtmed 270x214mm Koostaja Svea Aavik
Ühe väikesaare elulugu.
Seitsekümmend viis aastat on kihnlased Manijal elanud. Igast koduaknast paistab meri. Iga tuul painutab siin puid ja põõsaid iga jääminek liigutab kive, kuid mitte inimesi.
See raamat on pühendatud neile meestele ja naistele, kes saatust trotsides sel lagedal maalapil uut elu alustasid.
Tekstide autorid Svea Aavik, Harri Jõgisalu, Ülle Tamm, Mark Soosaar.
Ilmumisaasta 2008
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 192, mõõtmed 215x215mm
Väljaande kordustrükk on planeeritud aastasse 2010 ning seoses nii teema laienemisega kui mahu suurenemisega on raamatu uueks pealkirjaks kavandatud INIMESE SUAER MANÕJA. Naada Juku ehk Juhan Vesiku autentsed päevikud jutustavad Kihnu hülgeküttide karmist ja romantilises elust Liivi lahe jääl. Mitmel korral pääseti surmasuust ainult tänu omaenda nutikusele. Vahel õnnestus pääseda tänu jäälõhkujale, kes hulljulged mehed pardale võttis.
Eessõna Mark Soosaarelt.
Ilmumisaasta 2005
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 96; Mõõtmed 130x200mm Theodor Saare ja Eesti Meremuuseumi materjalide põhjal koostanud Mark Soosaar
Kihnu folkloristi Theodor Saare uurimus kihnu meremehe Jaan Umbi piinamisest purjelaeva „Johannes“ pardal 1887.aastal. Meeleheitele viidud noormees ei osanud ennast kaitsta teisiti, kui tappa maha kogu laeva meeskond.
Mark Soosaare eessõna, Jüri Arraku illustratsioonid.
Ilmumisaasta 2006
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 72; mõõtmed 140x210mm |
|
