Kihnu keele ning kultuuri teadlik uurimine ja jäädvustamine algas juba üle-eelmise sajandi lõpukümnenditel. Teerajajaks tuleb lugeda Kolga-Jaanist pärist kooliõpetajat Juhan Koritsat, kes 1884.aastal saarele tööle saabus ning üsna pea hakkas siinset rahvaluulet koguma. Korits õpetas Kihnu lapsi küll vaid ühe talve, ent jõudis oma töö kõrvalt üles kirjutada 75 rahvalaulu, kuuldud peamiselt Madli Vesikult. Kümme aastat hiljem külastas Kihnut Oskar Kallas, kes siis oli küll veel alles üliõpilane, ent juba kiindunud eesti rahvaluulesse. Samal 1894.aastal tegi Oskar Kallas esimesed teadaolevad fotod Kihnust ning innustas siinset kirikumaade rentnikku Mihkel Kurulit (1853-1930) saarerahva vaimset pärandit koguma. Nii saigi Mihkel Kurulist esimene Kihnu folkloori, kommete ja rituaalide süstemaatiline ülestähendaja. Kihnu rahvamuusikat uurisid ja noodistasid oma noorusaastatel 29.sajandi alguses nii Miina Härma kui Peeter Süda. Kihnu murret ja suulisi pärimusi on uurinud sellised keeleteaduse korüfeed nagu  Paul Ariste ja Pent Nurmekund. 

Kihnu keele ja kultuuri suurimaks asjatundjaks tuleb lugeda saarel sündinud, siin üles kasvanud ja siinsete mändide alla puhkama läinud Kaerametsä Veedat ehk Theodor Saart (1906-1984). Tema koostatud kihnu keele grammatika on olnud aluseks enamikule tänaseks valminud kihnukeelsetele väljaannetele. Theodor Saar kogus tuhandeid vanasõnu, kõnekäände, muistendeid, erinevate elualade kirjeldusi, mis asuvad ERMi ja Kirjandusmuuseumi kollektsioonides.

Tänapäeval tegelevad kihnu keele uurimisega meie instituudis süstemaatiliselt Külli Laos ja Reene Leas, juhendajateks tunnustatud keeleteadlased Ellen Niit, Karl Pajusalu, Jüri Viikberg.  

Külli Laos koostas 2009.aastal esimese kihnukeelse aabitsa, mille pealkiri on AABETS. Teda abistasid AABETSI koostamisel Evi Tõeväli (Vesik) ning Reene Leas.

2010. aasta esimeses pooles ilmus Külli Laose koostatud KIHNLASÕ EMÄKIEL. See on kihnu keele õpik, mis mõeldud kasutamiseks Kihnu Kooli 5 - 9.klassis. Õpiku kokkupanemisel kasutas Külli Laos keeleuurija Theodor Saare uurimusi kihnu keelest ning mitmeid Tartu Ülikooli keeleteadlaste välitöid. Suureks abiks olid keeleteadlased Jüri Viikberg ning Karl Pajusalu. Õpiku viimistlemisel lõid kaasa Ly Leas, Reene Leas ning Evi Tõeväli. Õpik koosneb kolmest jaost, millest esimene on mõeldud kasutamiseks 5-6.klassis, teine jagu 7.klassis ning kolmas jagu 8-9.klassis. 

Nii AABETSI kui ka KIHNLASÕ EMAKIELE koostamisel on abiks olnud ka tosinkonnast lugupeetud kihnlasest koosnev KIHNU KIELEKODA. See keelenõukogu, kuhu ekspertidena on kutsutud keeleteadlased Jüri Viikberg, Karl Pajusalu ning Joel Sang, nõustab instituuti, kihnukeelsete raadiosaadete toimetust ja teisi abivajajaid õige kihnukeelse häälduse ning murdekeele täpse kirjapaneku alal.

Reene Lease hooleks ning mureks on kihnu-eesti-kihnu e-sõnavara koostamine. Töö käib täie hooga ning sõnastiku võrguväljaande avamine leidis aset Saare Päeval 13. märtsil 2010.a. Püüdsime sellega väärikalt tähistada järjekordset emakeele päeva. Kihnu-eesti e-sõnavara täiendamine jätkub ning suureks abimeheks siin on Kihnu Kielekoda.