 |
Kihnu tüdrikud Mirjam ,Engel ning Anni käüsid Kihnu laulõ,pillimängu ning tantsõga küläs manõjarahval. Manõja Muuseumiaidas 3. augustil 2024 kell 19.00 Muuseumi pühitsemine. Talitavad preester Agaton ja Kihnu kirikulauljad.
Kell 20.00 traagilise eluteega ülempreestri Tällemäe Mihkli (1904 -1990) mälestuskontsert
AVE MARIA
Kõlavad aariad Jumalaemale Schubertist Sisaskini, Merikantost Koiksonini. Esinevad Aita Kaaver (metsosopran), Karola Kaaver (sopran, tšello), Camilla Kaaver (viiul), Leonora Palu (flööt), Ines Maidre (harmoonium).
Koguperekontserdi piletid eelmüügist www.fienta.com kuni 31.juulini täiskasvanud 10 euri, õpilased ja eakad 5 eurot.
https://fienta.com/et/kontsert-ave-maria-97139
Enne kontserti kohapeal 12 ja 6 eurot.
Manõja püsielaniku pilet on 5 eurot.
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus, Pärnu linn, Lääneranna vald
Korraldaja: www.kihnuinstituut.ee
Tule Manija saarele konnapilli õppima!
Usu või ära usu, aga nii pisikese pilliga nagu konnapill ehk maismaa keeli parmupill, saab isegi lauluviise mängida!Seda ja ka kõige esimesi oskusi selle pilliga toime tulla, õpetab Cätlin Mägi Manija saarel 23.-26.mail, 2024. Tuntud torupilli ja muude puhkpillide mängija, Eesti Muusika- ja Teatri Akadeemia, õppejõud Cätlin Mägi on parmupilliga viisi mängimise saladusi käinud avastamas Norramaal. Vaid paari päevaga on võimalik neid oskusi ka algajale edasi anda. Seda saime imetleda juba eelmisel aastal, kui toimus Manija esimene konnapillilaager.Miks on meil käibel nimetus „konnapill“? Sest Manija on kihnlastega astustatud saar ja Kihnus on aegade algusest just sellist nimetust kasutatud. Ka laulvaid „ruõmajaid“ konni ehk kõresid oli Manijas kunagi väga palju. Nii et kevadeti rõõmustasid manijalasi võimsad konnakoorid. Nüüdseks on need konnad kadunud, nagu ka iidne konnapilli mängimise oskus – aga miks mitte konnapill taas käiku lasta!
Õppima on oodatud kõik huvilised. Lapsed soovitatavalt alates 12 aastast (ka nooremad võivad tulla) kuni 19 aastaseni tasuvad kogu laagripaketi eest 30 eurot. Täiskasvanud alates 20 aastastest 110.- eurot.Peredele, kes soovivad oma telgiga tulla, teeme soodsama pakkumise.Oma konna- ehk parmupilli omamine pole oluline, õpetaja võtab neid paraja hulga ühes. Hea, kui on kaasa võtta ka mõni muu pill. Kuna laagri lõpus, pühapäeval toimub meie muuseumiaidas vägev kontsert, siis on huvitav konnapilli ka muude pillidega kombineerida.
Saarel on muudki huvitavat vaadata. Tutvustame õitsemist alustavaid käpalisi ehk orhideesid, mitmesuguseid koduloomi, aga ka Manija põnevat ajalugu. Siit saarelt on pärit ka üks kuulsamaid kihnlasi Kihnu Virve ehk Virve Köster. Aastakümneid tagasi oli saarel ka palju pillimehi. Ja kuigi meie kohalik rahvamuusika lugu on hetkel kahjuks pausile jäänud, loodame uusi vahvaid pillimängijaid koolitada, kes end saarest liialt lahti ei rebiks.
Niisiis, ootame huvilisi end laagrisse kirja panema registreerimislehel: https://forms.gle/VkhC1Rf59KcHdWqi
MTÜ Manõja Kultuuriselts
Lähem info
sveaaavik@hotmail.com
Tel. 5148917 
2024 aasta kevadel sai valmis Manõja Muuseumiaida uus valgustuslahendus - uued lambid näituste paremaks valgustamiseks ja Ain Roosti valmistatud kaunis kaunis kaheksakanda kujutav vitraaž. Manõja päe, mida seekord juhtis tuntud muusikamees Egert Pull. Saare päeval lauldi, tantsiti, võisteldi osavusmängudes.Rahvamajas avanes maalinäitus saare püsielanikest, autoriteks kunstnikud Eestist, Katalooniast, Ukrainast ja Venemaalt.Kuulutati välja kaks Manija aukodanikku: saare vanim elanik Vanajuri Anni ja saare arengusse palju panustanud Kasõ Mark.Esinesid Kihnu naiste rahvatantsurühm Pitsid Paistvad, laulukoor Reedene Rõõm ja Tõstamaa rahvateater. Päevaloojangust esimese kukelauluni kestnud jalakeerutusele andis hoogu ansambel Vanad Sõbrad Torist.
https://parnu.postimees.ee/6745881/galerii-manija-paeval-kuulutati-valja-saare-uued-aukodanikud
Mandrikihlased on ülaljõstmiste hooaja mitmel aastal lõpetanud manijarahvale külla minekuga. Kadripäev on Kihnus alati olnud tähtis päev. Nii ka Manijal. 2017. aasta kadripäeva tähistati nagu ikka tavaks - kadride kamp käis perest peresse ja lõpuks kogunes kogu saarerahvas Manija saarekeskusesse, kus trallitati pea hommikuni.
Manija muuseumiait on ellu kutsutud 1933. aastal Manija saarele kolinud kihnlasete materiaalse kultuuri säilitamiseks ja eksponeerimiseks. Muusiemiaidas toimuvad näitused, kontserdid, filmiõhtud. Muuseumiaidast saab loodusturismi ja loodushariduskeskus, mis baseerub erinevalt teistest Eesti loodusmajadest peamiselt saarerahva kogukonna, siinsete elanike esivanemate teadmistel, kogemustel ja uskumustel.
Muuseumiaida ehitus jaguneb etappidesse.
Ehituse esimese etapis 2014. aastal valmis hoonekarp uste, akende ja põrandaga, kuhu toodi ka elektrivarustus.
Manija muuseumiaida ehituse 2. etapil seame eesmärgiks korraldada näitustegevust aastaringselt. Et nimetatud tegevus oleks võimalik ja museaalid oleksid kaitstud igasugustes ilmastikutingimustes, selleks oleme kavandanud ehituse 2. etappi järgmised tööd: Manija Muuseumiaida välisseinte soojustamise ja krohvimise, 1. ja 2. korruse vahelae, 2. korrusele viiva trepi ja katusealuse laudkatte ehitamise, maakütte süsteemi ehitamise ja näituse valgustussüsteemi.
MTÜ Manõja Kultuuriselts, Manija saareelanike vabatahtlik ühendus, loodi 2007.aasta kevadel. Koostöös Kihnu Instituudi ning Tõstamaa vallaga ehitati ning sisustati endises Vaigu talus Manõja Suarõkeskus, kus asuvad raamatukogu, internetipunkt, käsitöötuba, arenev muuseum ning ruumid pidudeks, konverentsideks.
Kihnu Kultuuri Instituudi juhtimisel on valminud muuseumi kuur, milles eksponeeritakse suuremõõtmelisi tööriistu (paadid, võrgud, äkked jmt).
2014. valmis uus muuseumihoone, milles Manõja Kultuuriselts plaanib avada tänavu suveks näitused: „Kudas manõja mehed Ruhnus käösid“ ja „Ruhnu, kaitatud maailm“. Muuseumihoones avatakse ka Manõja vanavara näitus.
Manõja Kultuuriseltsi eestvedamisel peetakse igal aastal augusti esimesel laupäeval Manõja Päeva. 2010. aastal esines peakülalisena Manijalt pärit Kihnu Virve koos oma pereansambliga. Tänavu, 2015. aastal toimub Manõja Päe 1. augustil.
Seltsil on tekkinud sõprussidemed Muhu ning Avinurme külaseltsidega. Manõja Kultuuriseltsil on mõttes külastada kõiki Eesti asustatud väikesaari. Oleme käinud juba Vilsandil, Muhumaal, Abrukal, Vormsil, Osmussaarel.
Aastail 2010-12 toimusid kihnu naiste käsitöötraditsioone tutvustavad kursused, mis toimusid kaks korda kuus ning mida korraldasid Svea Aavik ja Annelii Havik. Õpetajad olid tuntud käsitöömeistrid Ärmä Roosi ning Pärna Veronika Kihnust ning Tooma Vilma, Silla Elvi ja Neeme Salme Manijast. Osavõtjaid oli 32 naist nii Manijalt, Kihnust kui ka mandrilt. Kursuste tulemina valmis uhke näitus õpitubades valminud töödest.
Oleme osalenud eesti saarte pärimuspäevadel. Viimati toimusid pärimuspäevad Saaremaal, kus Manõja esindus astus üles kihnu regilaulu ja kihnu tantsudega. Manija saare tutvustuseks esitati Vanajuri Marika sõnadele loodud Manija laul. Selle esmaettekanne toimus Manijal korraldatud saarte pärimuspäevadel 2012.
Seltsi juhatusse kuuluvad Elvi Niit Silla talust, Salme Leas Neeme talust ning Svea Aavik Kase talust.
Manõja Kultuuriselts on alates 2014.aastast Eesti Saarte Kogu liige.
|
|
