Kihnu keele ja kultuuri teadlik jäädvustamine algas 1884.aastal, mil Kolga-Jaanist saarele tööle saabunud kooliõpetaja Johan Korits hakkas üles kirjutama siinseid rahvalaule. Suurema osa oma 75-st jäädvustusest kirjutas ta üles Madli Vesiku suust. 1894. aastal külastas Kihnut üliõpilane Oskar Kallas, kes innustas kirikumaade rentnikku Mihkel Kurulit jätkama Juhan Koritsa missiooni. Kõigi aegade parimaks kihnu keele ja kultuuri tundjaks oli kihnlaste oma mees Theodor Saar (1906-1984). Theodor Saar saatis alates 1930-ndatest aastatest kuni oma elu lõpuni Kirjandusmuuseumile ning ERMile tuhandeid ülekirjutusi Kihnu folkloorist ja peamistest elatusaladest. Saare koostatud "Kihnu keele grammatika" on olnud aluseks pea kõigi Kihnu Kultuuri Instituudi väljaannetele.
Sihtasutus Kihnu Kultuuri Instituut loodi 2004.aastal. Meie eesmärkideks on kihnu kultuuri ja keele mõjujõu tugevdamine; kihnu kultuuri teaduslik uurimine ning kihnu-aineliste trükiste, õppevahendite, raadio- ja teleprogrammide toimetamine. Meie sihiks on ka Kihnu, Manija ja Sorgu saartel ja neid ümbritsevatel laidudel leiduvate looduskoosluste uurimine ja kaitsmine. Sihtasutus üritab tegeleda ka sotsiaalsete ja demograafiliste teadusuuringutega, mis on suunatud püsiasustuse säilimisele Kihnu saarestikus. Nimetatud eesmärkide elluviimiseks sihtasutus osaleb nii riiklikes kui rahvusvahelistes koostööprojektides, mis täiendavad UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud kihnu kultuuri hoidmist ja arendamist elujõulise kooslusena.
Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad Rosaali Karjam, Külli Laos, Karl Pajusalu, Triinu Vohu, Mark Soosaar (esimees), Evi Tõeväli (aseesimees).
Sihtasutuse juures töötab ühiskondlikel alustel Kihnu Kielekoda, kus heaks kihnu keele kasutuseks annavad nõu tosinkond kihnlast ja ekspertidena on kaasatud keeleteadlased Jüri Viikberg Tallinna Ülikoolist, Karl Pajusalu Tartu Ülikoolist ning Joel Sang ajakirjast Keele ja Kirjandus. 2005.a.
3. jaanuaril, esmaspäeval algasid kihnukeelsed uudised Vikerraadios, mis kestavad siiani;
20. märts – Saare päev, Theodor Saare 99.sünniaastapäeva tähistamine;
10.detsember - esimese meie instituudi poolt välja antud raamatu „Naada Juku - Hülgeküti päevik“ esitlus Eesti Meremuuseumis Tallinnas
2006.aasta
19. märts – Saare päev, Theodor Saare 100. sünniaastapäeva tähistamine Kihnu Koolis ning tema uurimuse Jaan Umbi eluteest põhjal koostatud raamatu „Veretöö Läänemerel“ esmaesitlus;
juuli - Kihnu Roosi Kaalender 2007. Esimene SA KKI kalender, mis oli pühendatud Kihnu kuulsa käsitöömeistri Ärmä Roosi ehk Rosaali Karjami elutööle.
15. november – Kihnu kultuuri päev Riigikogus
2007.aasta
Mai - ilmus Kihnu Kaalender 2008, mis sai kujundatud Jaan Oadi maalidega,
11-12. augustil - Manijas sündinud ja Manijas kasvanud inimeste kokkutulek ehk Manija päevad;
28. september - legendaarse kihnu naise Aru Manni 100. sünniaastapäeva tähistamine Kihnu Koolis.
27.oktoober - Manijas Hõimupäev, kus esines Kihnu Kamp Mihkel Lease juhtimisel;
15.november - Riigikogus Kihnu kultuuripäev
2008. aasta
27. jaanuar - Virve Kösteri 80.juubelikontsert Pärnu Kontserdimajas,
23. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Manija saarekeskuses,
Aprill - Kaerametsa Siinale ja Veedale mälestustahvli avamine Kaerametsa taluväravas ning raaamatu „Kudas kihnlasõd Manõja vallutasid“ esitlus,
Mai - Kihnu Kaalender 2009 (Kihnlasõd Manõjal) ilmumine,
30-31. juuli - Manija rahva külaskäik Vilsandile,
9. august - Manija Päev (Manija inimeste kokkutulek) Manijas;
20. september - konverents–ümarlaud „Kormorani poolt ja vastu“
6-10. november - mardi- ja kadripäevakommete tutvustamine Veneetsias koos Järsumäe Virve pereansambliga ning Ärmä Roosi näputöönäitusega,
19. november - Riigikogus Kihnu kultuuripäev;
30. detsember - rekonstrueeritud Manija saarekeskuse avamine ja jõulupidu;
Detsember – Kihnu Kiele Koja esimene koosistumine
2009. aasta
Jaanuar - Raamatu „Ärmä Roosi Elumõnu“ esmaesitlus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis;
8. jaanuar - Kolmekuningapäeva tähistamine Manija saarekeskuses (Laulis Järsumäe Virve pereansambel ning tantsuks mängisid Manõja poisid. Virve auks viidi läbi ka kohvrimäng.);
21. veebruar - Manija saarekeskuses Vaigul Eesti Vabariigi 91. aastapäeva tähistamine.
(Akordionitel mängisid tantsuks Kihnu Kooli direktor Nurga Lea (Lea Jõgisuu) ja muusikaõpetaja Hilma Kerbak. Vaadati ka filmi „Vaarao sõjavägi“.);
14.märts - Emakeelepäeva ja Saare päeva tähistamine Manija saarekeskuses Vaigul, instituudi uute trükiste „Aabets” ja „Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni” esmaesitlus.
15.märts - Emakeelepäeva ja Saare päeva tähistamine Kihnu Koolis, instituudi uute trükiste esitlus ning algklasside õpilastele „Aabetsi” jagamine.
22.mai - Kihnu Keelekoja koosistumine Kihnu Rahvamajas;
29.mai – Emadepäeva pidu Manijas saarekeskuses Vaigul (tantsuks mängis Järsumäe Virve pereansambel);
Mai - ilmus Kihnu Virve Kaalender 2010.a;
19. juuni - Konverents „Hülged ja kormoranid“ Manijas;
19. juuni - SA Kihnu Kultuuriruumi ja SA Kihnu Kultuuri Instituudi koostöös korraldatud konverents „ Kihnu keel kirjakeeleks“ Kihnus Rahvamajas,
24. juuni - Jaanipäeva tähistamine Manijas (tantsuks mängisid Manõja Poisid);
1. august - Manõja Päev, esinesid Jaan Tätte ansambel „Udupasun” ning Manõja Poisid
20-21. august - Manõja inimeste külaskäik Abruka saarele ning Manõja Poiste kontsert Abrukal
22-23. august - Kihnu keele laager Manijas
9. oktoober Kihnu ja Tõstamaa valla kalurite ümarlaud Manijal
8.november - Muhu tantsuansambli "Ätsed" kontsert Manija Saarekeskuses
25.november - Kadripäev Riigikogus
26-27. november - Kihnu Virve pereansambli ja Manõja Poeste kontserdid Ahvenamaal, Önningeby Kunstimuuseumis
11. detsember - Kihnu Kielekoja aastakoosolek
26. detsember - Jõuluõhtu Manija Saarekeskuses
2010. aasta
9. jaanuar - Kolmekuningapäeva pidu Manijal
16. jaanuar - Maastikukaitseala korralduskava avalik arutelu Manijal koostöös Keskkonnaametiga
21. jaanuar - Mandril elavate ehk maesõma kihnlaste esimene kokkutulek ja üläljõstmine Pärnu Uue Kunsti Muuseumis (jututeemaks oli kihnu keele elushoidmine ja põlvest-põlve edasiandmine).
2. veebruar - Küünlapäeva tähistamine Kihnu Muuseumis. Pärnumaa rahvariiete ajalugu ja kihnu riiete seoseid teiste kihelkondade naiste käsitööga tutvustas Marvi Volmer. Õhtut juhtis Mark Soosaar, kes näitas slaidiprogrammi "Muhu klassitsismist" (ainulaadsest stiilist saare taluarhitektuuris) ning jutustas muhu männi ehk kaheksakanna üleilmsest levikust. Samal päeval kogunes rahvamajas Kihnu Kielekoda, et arutada kohanimede kihnukeelset õigekirja.
11. veebruar - Mandril elavate ehk maesõma kihnlaste üläljõstmine Pärnu Uue Kunsti Muuseumis (jututeemaks oli kihnu keele edendamine. Seekord arutlesime Kihnu ja Manija kohanimede üle). Külas oli ka Ilmar Saar, kes pajatas reisimuljeid Indiast.
23. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Manija saarekeskuses. Aastapäevakõne ja päevakohane film - Mark Soosaar. Muljeid ning ülesvõtteid folkloorifestivalilt Jaapanis - Egert Pull. Kohvilaud ja jalakeerutus. Muusikat tegid Manõja Poesid.
26. veebruar - Looduspäev Kihnu Rahvamajas. Kohal viibis hulgaliselt kihnu kalureid ning Kihnu Kooli vanemate klasside õpilasi. Ettekanded olid Mark Soosaarelt teemal "Liivi lahe vanad merekaardid jutustavad" ning Mart Jüssilt "Hülged ning hülgepüük Läänemeres XX sajandil".
5. märts - Üläljõstminõ Manija Saarekeskuses seoses läheneva naistepäevaga. Külla olid kutsutud "Kihnumua" naised. Niidu Katrin esitles pillimänguvihikut ning ingliskeelseid brošüüre Kihnu looduse ning ajaloo kohta. Uie-Matu Mare rääkis Kihnu Kultuuriruumi tegemistest, pärast läks Manõja Poeste ning Raido Koppeli tantsulugude saatel lahti üks korralik jaht! Pidu, mis algas enne päevaloodet (17.00) kestis üle südaöö.
11. märts – Üläljõstminõ Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis. Mandri-kihnlased kuulasid legendaarse kihnu keeluurija ja etnograafi Theodor Saare poja Ilmar Saare reisimuljeid Hawaiile. Üheskoos peeti nõu, kuidas kihnu keelde uusi mõisteid tuua ning kihnu keele õpetaja Silvi Murulauk sai kätte esimese eksemplari raamatust KIHNLASÕ EMÄKIEL (I jagu).
12. märts – Emakeelepäev Tõstamaa Keskkoolis. Kihnu Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar andis ülevaate Tõstamaa ja Pootsi ranniku ning Kihnu, Sorgu ja Manija saarte kohanimede etümoloogiast vanade merekaartide põhjal. Tartu Ülikooli murdekeelte professor Karl Pajusalu, kelle esivanemad on pärit Tahkurannast ja Audrust, kirjeldas elavalt Pärnumaa rannarahva keelekasutust.
12. märts - Emakeelepäeva videvikutund Manija saarekeskuses, kus professor Pajusalu võrdles kihnu keelt ja Tõstamaa-Varbla piirkonna keelemurretega. Ilmar Saar pajatas reisist Hawaiile. Õhtu lõppes väga emotsionaalse sõnasõjaga Manija tuleviku üle, saarerahva kirgi küttis idee Manija Masinaseltsist.
13. märts – Saare Päev Kihnu Koolis. Kihnu Instituudi traditsiooniline keele- ja kultuuripäev oli pühendatud Kihnu keelemehe Theodor Saare (sünd. 10.III 1906.a.) mälestusele. See on õige aeg ka üleriigilise emakeelepäeva tähistamiseks. Saare Päev algas keskhommikul Kihnu Kielekoja istungiga, kus ekspertidena osalesid keelemehed Joel Sang ning Karl Pajusalu. Südapäeval esines Kihnu Koolis professor Pajusalu, kes vaatles kihnu keele seoseid muhulaste, liivlaste, mulkide jt. keelekasutusega. Ettekande järel leidis aset mõttevahetus, kus jõuti tõdemuseni, et kihnu keele laulvas intonatsioonis ning rütmistatud kõnemaneeris tuleb otsida seoseid ning ristmõjusid rootsi keelega. Saare päeva juhataja M. Soosaar küsis - kas äkki kihnu keel ise ei peidagi saladust, miks üks Kihnu asumitest kannab nime Ruõtsikülä? Reene Leas esitles kihnu-eesti e-sõnastikku ning Külli Laos trükilõhnalist õpikut „Kihnlasõ emäkiel“. Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas andis kihnukeelsete raadiosaadete toimetajale Marju Vesikule üle auhinna – Jaan Oadi maali ja 5 000 krooni - kui tunnustuse parimale noorele kihnu kultuuri hoidjale. Saare päev lõppes Kihnu muuseumis filmiga, milleks oli M. Soosaare jäädvustus „Virvegä Ahunamual“.
20. märts - Uno Roosvalti näituse "Jäätee" avamine Manija Saarekeskuses. Seoses keeruliste liiklusoludega (jäätee puudumine ning näituse mõõtmed) lükkub näituse avamine Kihnu Muuseumis edasi maikuu algusesse.
8.aprill - Üläljõstminõ Uue Kunsti Muuseumis. Mandril elavate kihnlaste jututeemaks oli seekord kihnukeelsed linnunimed. Egert Pull pajatas muljetest kontsertreisilt Jaapanisse. Egerti akordionimängu saatel vihuti ka tantsu.
28. aprill - Looduspäev Kihnu Koolis. Teemad: Kihnus kasvavad kaitsealused ja pärimustega seotud taimed. Saare kultuuriloolised loodusobjektid. Esines bioloog Peeter Vissak Puhtulaiult.
Keelekojas olid arutlusel kihnukeelsed linnnunimed ning koduseks ülesandeks jäi kirja panna kihnukeelsed nimetused jää ning lume erinevatele seisunditele.
1. mai - Talbusõd Manõja Suarõkeskusõ ümbruse koristamiseks ning Manõja Muuseumi museaalide korrastamiseks.
13. mai - Üläljõstminõ Uue Kunsti Muuseumis. Kokkuvõtted esimesest hooajast ning plaanid järgmiseks talveks. Kohv ja kringel. Tantsuks mängisid Manõja Poesid. Õhtu algas kell 17.00 ja lõppes 19.30 Sügisel otsustati taas kokku tulla oktoobrikuu teisel neljapäeval ning jätkata samas rütmis kuni järgmise kevadeni.
21. mai - Manija kirjaliku esmamainimise 450. aastapäeva tähistamine Manija Saarekeskuses. Nimelt 18.mail 1560. aastal allkirjastas Kuressaares Taani kuninga Frederik II vend hertsog Magnus, kes oli äsja määratud Saare-Lääne piiskopiks, läänistamiskirja Lääne-Eesti stiftifoogtile Christoph von Münnhausenile. Selles kirja alusel sai von Münnhausen teiste valduste hulgas ka Holm Maune (Manija) omanikuks. Põhjaliku ülevaatega tollest ajastust ning hertsog Magnusest esines ajaloolane Andres Adamson. Mark Soosaar tutvustas Liivi sõja aegseid merekaarte, kus kujutatud ka Kihnu saarestiku saared Sorkholm, Holm Maune ning Kyne. Kultuuripäeval osales ka ca 60 Tõstamaa Keskkooli õpilast ning õpetajat.
Kultuuripäev jätkus kell 16.00 Kihnu Muuseumis, kus esitlesime vastvalminud trükist "Kihnu lastõ kaalender 2011". Kõik kalendrisse jutte kirjutanud lapsed said trükilõhnalise väljaande omanikuks. Seejärel Tartu Ülikooli murdekeelte õppejõud Ellen Niit ja Karl Pajusalu ning ajakirja "Keel ja Kirjandus" toimetaja Joel Sang osalesid ümarlauas, kus teemaks oli kihnu keele uuenemisprotsess.
18 - 20. juuni Ahvenamaa legendaarse viiuliansambli Kvinnfolk vastukülaskäik meie saarestikku. Naiskülaviiuldajate kontserdid leidsid aset Kihnus 18.juunil, Manijal 19. juunil ning 20. juunil Pärnus ja Viljandis. Rohkem infot leheküljel "Uudised".
23. juuni - Jaaniõhtu Manija saarekeskuse juures algusega. Oli vaikne ning kuiv öö, rootsi ja eesti viiside saatel löödi tantsu. Kvinnfolgi ja Kihnu Poiste, samuti Kihnu Tantsulugude albumi salvestused täitsid kogu õhtu nng ahvatlesid Manija naisi oma tantsuokust viimistlema.
10. juulil algas näitus "Kunstnik, kelle kodu oli mere keskel". Manijal elanud kunstnik Vello Tamme (1940-1991) mälestusnäitus Manija Saarekeskuses autori 70. sünniaastapäeva puhul, palju värvikaid maale ja mõtlikku graafikat.
17. juuli XXIV Pärnu Filmifestivali külaskäik Manijale. Saarekeskuses etendusid filmid põlisrahvaste elust. Manijalased valisid parimaks dokfilmiks "Vanem õde Punam", mis jutustab kolmest nepali lapsest, kes pärast ema surma orvuks jäid. Kohal viibis Olga Kornijenko Siberist, kelle film "Hei Aljonka" on jäädvustanud ühe päeva pisikese handi tüdruku elust. Järgnes jalakeerutus koos Pärnu "Kägaratega", kelle repertuaaris on palju ruhnu ning kihnu tantse.
2 - 8. august Kihnu laste Uiõ-Matu Liisi, Kolde Kaisa, Suurekivi Merili ning Kerli sõit koos Liänemetsa Reenega pillilaagrisse Ahvenamaale.
7. august - Manija Päev. Traditsiooniline Manijal sündinud ja Manijal elanud inimeste kokkutulek oli seekord pühendatud saare esmamainimise 450. aastapäevale. Päeva avas saarekeskuses kell 10.30 saarevanem Kodu Arno. Järgnes ettekanne saare 450 aasta pikkusest ajaloost, mille tegi Kase Mark. Kell 12.00 algasid rahvalikud mängud ja võistlused Täkulaiu sadamas. Sõudevõistluse liidrid olid meesest Tapu Kaido ning naistest Tooma Helve. Nii köieveos kui taetevõistluses pistsid rinda kaks meeskonda; manijalased ning massakad. Mõlemal puhul võitsid manijalased.
Õhtul kell 19.00 andis aastakümneid Manijal elanud Järsumäe Virve koos oma pereansambliga lustaka kontserdi, millele järgnes jalakeerutus Manõja Poeste pillimängu saatel. Hoolimata palavast ning õhatult vagast jõlmast, kestis tants ning jaht kaugelt üle südaöö.
21-22. august - kihnu keele laager Manijal
31. august Vana-Rahvamaja mälestuskivi avamine Kihnus. Kivile paigaldatud rahvamaja pronkssilueti autor on Tiiu Kirsipuu.
1. september - "Kihnlasõ emäkiele" II ning III jao esitlus Kihnu Koolis. Mark Soosaar andis kätte õpikud kõigile 7, 8 ja 9. klassi õpilastele. Tervituskõnedega esinesid Kihnu aukodanik ja armastatud lastekirjanik Harri Jõgisalu ning Tartu Ülikooli murdekeelte õppejõud Karl Pajusalu.
10. september - Uno Roosvaldi maalinäituse "Jäätee" avamine Kihnu Muuseumis.
10. september - Kihnu Kielekoda alustas oma uut hooaega. Koos hakatakse käima kord kuus, kohtumispaik on Kihnu Muuseumi konverentsituba.
7. oktoober - linna- ja mandrikihnlased kogunesid Uue Kunsti Muuseumisse, et alustada sügistalviseid üläjõstmisi. Kokku saadakse nüüd iga kuu teisel neljapäeval kell 16.00
9. oktoober - osavõtt Manija Saarekeskuses toimuvast õpitoast "Pärimuslik kihnu käsitöö argielus" oli eriti arvukas, sest teemaks oli valitud vöökudumine. Kihnust oli saabunud juhendaja Pärna Veronika. Vöökudumine on ka Kihnus küllaltki unustusehõlma vajunud ning seda enam tuleb selle esivanemate oskuse taastamiseks vaeva näha.
10. november - Kihnu kultuuripäev Riigikogus. Oma uute lauludega esines Järsumäe Virve, saatjaks pereansambel. Seekord käisid parlamendis Kihnu Muuseumi juhataja Maie Aav, Kihnu Kultuuriruumi juhid Mare Mätas ning Annely Akkermann. Kihnu Kultuuri Instituuti esindasid Marju Vesik ning Mark Soosaar. Külakostiks olid kaasas Roo Aime ning Tooma Vilma leivad ning hästi palju käsitööesemeid erinevatelt Kihnu ja Manija naistelt.
11-13. november - Kihnu Instituut tutvustas Saku Suurhallis kihnlaste käsitöid ning uusi kihnu-ainelisi trükiseid Mardilaada raames.
14. november - õpitoast "Pärimuslik kihnu käsitöö argielus" osavõtnud naised avasid ilusa näituse omaloodud kudumitest, tikanditest ning õmblustöödest Manija Saarekeskuses. Näituse järel esitles Tõstamaa perearst Madis Veskimägi oma uut loodusfilmi "Haigrupäev".
20.november - Hingedekuu mälestuskontsert nende meenutuseks, kes meie hulgast lahkunud. Harmooniumil esines Eliisabeti kiriku organist Tõnu Rein. Kohvilaud.
27. november - Kadripäeva pidu Manija Saarekeskuses.
|
